Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial seal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand;
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Írta:
Johann Voldemar Jannsen, 1869
Johann Voldemar Jannsen, 1869
Megzenésítette:
Fredrik Pacius, 1848
Fredrik Pacius, 1848
Hallgassa meg!